Relvarahu aastapäeva tähistamine 3.01

RELVARAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSMINUTID 

3. jaanuaril 2022. a.  kell 10.30

Jõhvis, Vabadussõjas langenute mälestussamba juures

Kavas sõnavõtud ja pärgade asetamine ausamba jalamile

Olete oodatud!

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa
vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuselõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuuaega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat. Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle N. Liidu okupatsiooni. Kakskümmend kuus aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke avalikult, üldrahvalikuna.  3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! 

Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. 

Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!