Tutvustus

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on vaba rahvakirik, mis moodustati 1917. aastal ning kuhu kuuluvad luterlikud kogudused Eestis ja väljaspool Eestit. Eesti kuulub kristlike maade hulka alates 13. sajandist, olles reformatsiooni järgselt peamiselt luterlik.

Kirik on olnud Eesti kultuuri ja hariduse ning kirjakeele kujundaja. Laulu- ja pillimängu seltside, kogukondlike liikumiste rikkus ning laulupidude traditsioon on alguse saanud just Eestimaa pastoraatidest. Pastorite Jakob Hurda, Villem Reimani ja paljude teiste kirikuõpetajate tegevus on aidanud kaasa rahvusliku pärandi hoidmisele ja on viinud omariikluse tekkeni. Võime uhkusega öelda, et aastal 1865 toimus Jõhvis Mandri-Eesti esimene kihelkondlik laulupidu, mis andis tugeva tõuke esimese üldlaulupeo korraldamiseks neli aastat hiljem Tartus (aastal 1869). Jõhvi kihelkondliku laulupeo korraldajateks olid suur rahvahariduse ja mitmehäälse laulmise entusiast pastor Friedrich Ferdinand Meyer ja köster ning kooliõpetaja Joosep Siegfried Saar.

EELK-l on Eestis 170 kogudust, mis jagunevad 12 praostkonnaks. Kiriku juhiks on peapiiskop Urmas Viilma. 1. mail 2024 moodustati neli piiskopkonda: Tallinna peapiiskopkond, mida juhib peapiiskop Urmas Viilma; Põhja-Eesti piiskopkond, mida juhib piiskop Ove Sander; Lõuna-Eesti piiskopkond, mida juhib piiskop Marko Tiitus, asukohaga Viljandis ning Saare-Lääne piiskopkond, mida juhib Anti Toplaan, asukohaga Kuressaares. Tallinna ja Põhja-Eesti piiskopkonna keskuseks on Tallinn ning mõlema katedraalkirikuks Tallinna Piiskoplik Toomkirik. Põhja-Eesti piiskopkonda kuuluvad Lääne-Harju praostkond, Ida-Harju praostkond, Järva praostkond ja Viru praostkond. Lõuna-Eesti piiskopkonda kuuluvad Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond ja Valga praostkond ning piiskopi katedraalkirik on Viljandi Jaani kirik. Saare-Lääne piiskopkonda kuuluvad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond, piiskopi katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik.

Foto: Toomas Nigola, piiskopid (vasakult) Anti Toplaan, Ove Sander, peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Marko Tiitus.

Piiskop emeeritused on Einar Soone, Joel Luhamets ja Tiit Salumäe.

EELK Jõhvi Mihkli kogudus kuulub Viru praostkonda ning on evangeeliumi kuulutanud ja sakramente jaganud juba üle 700 aasta. Kogudusse kuulub ligikaudu 450 liiget, 2023. aastal oli 109 liikmeannetajat. Umbes pooled koguduse piirkonda kuuluvad inimesed on venekeelsed ja traditsiooniliselt mitteluterlased. Nooremad inimesed püüavad enamikus minna õppima põhiliselt Tallinnasse, Tartusse või välismaale ja tavaliselt koguduse piirkonda tagasi ei tule ning kogudusega ei liitu.

Armulauaga jumalateenistused toimuvad pühapäeviti algusega kell 15 ning kirikupühadel. Ristimistalitused ja leerikool toimuvad vastavalt kokkuleppele. Väljaspool kirikut toimuvad jumalateenistused veel Jõhvi Hoolekodus ja Alutaguse (Mäetaguse) Hooldekodus. Enne jõule toimuvad jumalateenistused ka teistes kohalikes hooldekodudes (sh Sillamäel). Pikaajaliseks toredaks traditsiooniks on saanud 1. Advendiküünalde süütamised Jõhvis, Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas, Kohtla-Järvel Järve linnaosas ning Kohtla-Nõmmel. 2020. aastal toimus advendiküünla süütamine ka Jõhvi Hooldekodu maja ees. Surnuaiapüha jumalateenistused toimuvad Jõhvi ja Mäetaguse kalmistutel.

Kogudus on hoidnud kiriku uksi avatuna juba peaaegu 40 aastat. Oleme aastaid osalenud “Teeliste Kirikute” programmis, kiriku uksed on avatud 1.05-30.09 teisipäeviti 11-15, neljapäeviti ja reedeti 11-15.

Toredaks traditsiooniks on saanud koguduse liikmete õnnitlemised: alates 80. eluaastast on hommikused õnnesoovid Vikerraadios ja kõikidele koguduse liikmetele õnnistuse ja tervise soovimine pühapäevastel jumalateenistustel. Pühapäeviti toimub pärast jumalateenistust ühine kohvilaud koguduse saalis.

Kirikukellad helisevad igal täis- ja veerandtunnil, kell 12 ja kell 18 kõlab kellamäng.

Populaarseks on saanud iga-aastased suvised ekskursioonid. 2020. aastal jäi reis pandeemia tõttu ära, kuid 2021, 2022 ja 2023. aastal olid meil toredad 3-päevased Eesti-sisesed reisid.

Kogudusel on hea koostöö Kaitseliiduga ja Jõhvi Vallavalitsusega. Regulaarselt toimuvad palvused ja mälestustseremooniad kirikus ja Vabadussõjas langenute mälestussamba juures: Relvarahu mälestuspäeval, 3. jaanuaril (kirikus avati kihelkonna kalmistutele maetud Vabadusristi kavaleride mälestustahvel 20 nimega); 2. veebruaril oleme koos tähistanud Tartu Rahu aastapäeva ja süüdanud Vabadussõja mälestussamba jalamile küünlad; Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril pärgade ja lillede panek ning sõnavõtud; 23. juunil on toimunud Võidutule vastuvõtmine ja jagamine maakonna kohalikele omavalitsustele. Taasiseseisvumispäeval, 20.08 on kirikus toimunud kontsert.

Koostöös Jõhvi Muuseumi Seltsiga on korraldatud Muuseumiööd, orelimuusika pooltunde ja Mihklilaata. Toimuvad erinevad kontserdid, põnevad giidituurid, lastele viktoriinid ja aaretemängud jms. Soovijatel on võimalus külastada muuseumi ja kirikutorni ning käia võlvidepealsel. 2024. aasta Mihklilaat on planeeritud 28. septembriks. Jõhvi kirikul on väga hea akustika.

Hea koostöö on Memento Ida-Virumaa Ühendusega, kelle ruumid asuvad koguduse kantseleimajas. Palvused ja mälestustseremooniad on toimunud märtsiküüditamise aastapäeval, 25.03 Kaare tänava mälestuskivi juures ja Leinapäeval, 14. 06 küüditatute mälestuskivi juures Raudteejaamas.

Kogudus osaleb eespalvekoguduste osadus-programmis. Kuni 2020. aastani oli eestpalvekoguduseks Puhja kogudus, alates 2020. aastast Rannu Püha Martini kogudus. 2024.aasta algusest on meie eestpalvekoguduseks Tartu Maarja kogudus.

2017. aasta juulis käis Jõhvi koguduse grupp Puhja kogudusel külas, vastu võeti suurejooneliselt, uhke kohvilaua ja võileibadega. Ühiselt istutasime reformatsiooni aastapäevaks õunapuu.

15.10.2017 külastasid meid Puhja õpetaja Tiit Kuusemaa, koguduse organist ja laulukoori juht Miina-Liisa Kuusemaa ning koguduse laulukoor. Jõhvi kirikus toimus jumalateenistus, kus ühiselt musitseeriti.
Seoses Puhja koguduse kuulutusnädalaga külastasid õp Peeter Kaldur, ansambli juht Svetlana Kekiševa ja koguduse ansambel Puhja kogudust (2017), kus osaleti konverentsil, kirikus toimunud palvusel, õp Peeter Kaldur esines kirikus tervitusega, Jõhvi koguduse ja Puhja Dionysiuse ansambel musitseerisid koos.
Rannu kogudusega suhtlemist on takistanud pandeemia. Pühapäeval, 3. oktoobril 2021. aastal oli rõõm võõrustada Rannu koguduse esindust ja koguduse hooldajaõpetajat Timo Švetkod. Päev algas ühise jumalateenistusega, kus õp Timo Švetko tervitas kogudust ja jutlustas. Pärast jumalateenistust tutvustas õp Peeter Kaldur külalistele kirikut ja kirikumuuseumi. Järgnes kohvilauaosadus, tutvumine ja ühine vestlusring koguduse saalis.

Kogudusel on viis sõpruskogudust. Soomes on Outokumpu ja Töölö (Meilahti) kogudused, Rootsis Uddevalla ja Lane Ryri kogudused (Lane Ryr kuulub Uddevalla koguduse alla), Saksamaal Norderstedti Glashütte kogudus ja Inglismaal West Mallingi kogudus. Koostöö sõpruskogudustega on aktiivne. Iga kahe aasta järel külastab sõpruskogudus meid või meie sõidame neile külla, samuti saadame tervitusi ja teateid nii postiteel kui ka meiliteel. Kõrghetk oli kindlasti siis, kui sõpruskoguduste esindajad olid 4.07-6.07 Tallinnas, Laulu- ja Tantsupeol, kus koos Jõhvi koguduse aktiiviga osalesime ja vaatasime rongkäiku.

Jõhvi koguduse esindus külastas 2023.aasta sügisel Töölö (Meilahti) ja Outokumpu kogudusi. 2024.aasta aprillis külastas Jõhvi kogudust 34- liikmeline grupp Helsingist, Töölö ja Meilahti kogudustest, grupijuht oli ülemõpetaja Hilkka Niemistö. Meie piirkonda tutvustas ja gruppi saatis õp Kaldur. Ööbiti Toila Spa Hotellis. 26. aprillil külastati Jõhvi Kontserdimaja (seal oli ka lõunasöök), tutvuti Pühajõe kirikuga ning jalutati Toila pargis. 27. aprilli hommikul käidi Narvas ja tutvuti kindlusega, lõunasöök oli Sillamäel. Pärastlõunal käidi Kuremäe kloostris, õhtusöök oli Valges Hobus. 28. aprillil tutvuti kirikumuuseumiga ning osaleti jumalateenistusel. Pärast jumalateenistust toimus koguduse saalis kirikukohv.

18.maist kuni 20.maini oli külas õp Anders Eliasson Rootsist, Uddevalla kogudusest, kes osales 19.mail toimunud jumalateenistusel ja tervitas kogudust.

Kogudusel on oma raamatukogu, mille korrastamine ja raamatute sorteerimine on käsil.

Regulaarselt toimub koostöö Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnaga. Kriminaalkorras karistuse asendamist töötundidega on võimalik teostada kiriku juures, saksa kalmistul ja koguduse hoonete juures.

Jõhvi Muuseumi Selts ja kogudus on korraldanud kirikusaalis erinevaid näitusi.