Kirikutorn ja kirikukellad

Kirikutornile ehitati barokne tornikiiver alles 1748. aastal. 1875. aasta lõikustänupühal pühitseti uus, neogooti tornikiiver koos kullatud muna ja ristiga. Ehitustöid juhtis ehitusmeister Modi Rakverest. Kullatud muna (mille sisse oli paigutatud dokument) ja rist olid valmistatud Rakvere kullassepp Carl Reinhold Hefftleri poolt. Tornikiiver hävines Jõhvi linna põlemise ajal 1943. aastal ja taasehitati üles aastatel 1982 – 1984. Torni sees on võimalik liikuda, esimene osa sellest teekonnast on tunduvalt kergem pärast sellekohaste treppide valmimist 2007. aastal.

Enne 1943. aastat helises kirikutornis 4 kella. Vanemad inimesed teadsid rääkida, et kirikukellade helin olevat kostnud isegi Mäetagusele. Torn sai kahjustada 3.08.1943. aastal toimunud suure tulekahju ajal, mil hävis tules kogu torni puitkonstruktsioon ja kellatool. Suured malmkellad kukkusid tornist alla, suur kell maandus kiriku sissekäigu kohal asuva lae peale, väiksem langes kiriku pikihoone lae peale, tornijalami kõrvale. Kaks pronkskella jäid kukkumisel terveks ja tõsteti tagasi torni. Kellad riputati lihtsale puidust talale ja olid helistatavad vaid lüües.

Praegu kellatoas olev vanim kell (Muinsuskaitseameti foto, paremal) on valatud 1696. aastal Venemaal ja on Otto von Stackelbergi kingitus Jõhvi kirikule. Kella korpusel on kiri “Berent Otto von Stackelberg von Halinap. Anno 1696.” Kella teisel küljel on tekst: “J.N.J.G. AS LAVROFF GATSHINA 3 P.F.” Kell on 50 kg raske ning läbimõõt on 440 mm. Kell on ümber valatud A. J. Feldmanni poolt Tallinnas aastal 1846.

Vanuselt teine, kuid suurem kell (Ants Rulli fotod) on aastast 1727. Kahe vapi ja reljeefse ornamendivööga kaunistatud tornikell on iseloomulik, kuid tänaseks vähesäilinud näide hilisbaroksest kellast. Kella korpusel on kirjad: “SOLI DEO GLORIA” ja “DER HOCHSELIGE HERR GRAF UND GENERAL OTTO VON WELLING UND DIE HOCHSELIGE FRAU GRAEFIN JOHANNA MARGARETHA VON TIESENHUSEN”. Kell on ümber valatud A. J. Feldmanni poolt Tallinnas aastal 1846. Jõhvi kiriku kroonikast võib lugeda, et 1866. aasta suvel ehitati torni uus kellakandmik, kellad pühitseti 12. juunil 1866 ning 13. juunil 1866 tõsteti torni.

1943. aastal tornist alla kukkunud suured malmkellad (vt all vasakul olevat fotot, foto Jaak Eelmets) jäid oma asukohtadele peaaegu 50 aastaks, kuni tõsteti eksponeerimiseks kirikusaali. Kellad puhastas OÜ Zoroaster. Kroonikast võib lugeda, et kirikukellade annetajateks olid Otto v. Rosen Ediselt, parun Julius v. Rosen ja parun Constantin v. Rosen Mäetaguselt ning paruness Marie v. Korff, sündinud v. Rosen Vaivarast.

Väikese kella kõrgus on 730 mm, lõbimõõt 850 mm. Kellale on valatud tekst Psalm 103, salmid 2 ja 3: “Kiida, mu hing, Issandat ja ära unusta ainsatki tema heategu! Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.” Samuti Psalm 106: “Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”

Suure kella kõrgus on 850 mm, läbimõõt 1050 mm. Kellale on valatud Jesaja 54, 10: “Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ja kõigu, ütleb Issand, su halastaja” ning Kiri Roomlastele 2, 4: “Või suhtud sa üleolevalt tema helduse sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?”

Eksponeeritud on ka väikene vaskne kell, kõrgusega 460 mm ja läbimõõduga 410 mm, oli arvatavasti Jõhvi kabeli kell. Vanad kellad taaspühitses piiskop Einar Soone 2.06.2013.

Aastal 2009 valmistas Zoroaster OÜ kiriku kellatoale uue põranda ja parandas kellatoa müürid. Mäeväli Orelitöökoda OÜ paigaldas neljale kellale kellatooli (valmistatud Kanada tammest), olemasolevad kellad varustati uute armatuuridega, kellasüsteem demonteeriti, kellad võeti endiselt talalt maha ning puhastati mehhaaniliselt. Valmistati ette süsteem helistamismasinate paigaldamise võimaldamiseks.

Uus kell, suurim, valati Saksamaal Vestfaalis Gescheri linnas, üle 300- aastase ajalooga valukojas Petit & Gebrüder Edelbrock. Kell on 470 kg raske, läbimõõt on 920 mm ning kannab kirjet “Valatud Jõhvi kirikule 2009. Donator Aivo Raud.” Kella vask pärineb Tšiilist. Uue kella pühitses Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur Mihklipäeval, 29.09.2009

Uue kella tõstmine kirikutorni ja kellad kellatoas (ajalehest “Eesti Kirik”)

Vasakul sama kell, foto: Ants Rulli

Aastal 2012 sai kogudus PRIA- lt toetust kellatuppa 4. kella ja digitaalse kellasüsteemi paigaldamiseks. Toomas Mäeväli tellis helistamistehnika Belgia firmast Clock O-Matic (koosneb Jõhvi kiriku kellatoas asuvatele tornikelladele sobiva suurusega ratastest, ülekandekettidest, elektrimootoritest, juhtimiskeskusest, digitaalsest programmkellast ja GSM- juhtimise seadmest, mille abil on võimalik kellasid tööle lülitada eriolukordades). Mäeväli Orelitöökoda OÜ asendas amortiseerinud luugid uute kõlaluukidega.

Toomas Mäevälja organiseerimisel valati uus kell samuti Saksamaal, valukojas Petit & Gebrüder Edelbrock meistri Hans Göran Hüeskeri poolt. Kell on 135 kg raske, läbimõõduga 590 mm ning kannab kirjet: “Miikael, kes on nagu Jumal. EELK Jõhvi Mihkli kogudusele.” Kell on nimetatud Jõhvi kiriku kaitsepühaku järgi Miikaeliks.

Jõhvi kiriku kellad moodustavad segaansambli: 2 vana kella on mažoorsed ja uued kellad on minoorse kõlaga. Uue kella ja automaatse kellasüsteemi pühitses EELK emeriitpeapiiskop Kuno Pajula.

Postituste rubriigid