Pühapäeval, 31.10 tähistame Usupuhastuspüha

Martin Luther (1483-1546) oli  augustiini munk, teoloogiadoktor ning Wittenbergi linnakiriku koguduse õpetaja. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi katoliku kiriku puuduste kõrvaldamiseks. Luther esitas oma seisukohad, teades, et need on kooskõlas kiriku õpetusega. Vaatamata rünnakutele katoliku kiriku poolt jäi ta oma veendumustele kindlaks. Tema eesmärgiks polnud rajada uut kirikut, aga see sündis tema kirkust väljaheitmise tõttu siiski. Lutheri seisukohtade üle alanud vaidluses kuulutas ta 1519. aastal, et ei tunnista paavsti ülemvõimu ega kirikukogude ilmeksimatust, mis olid olnud senise kirikuõpetuse alussammasteks. Nende asemel kuulutas ta kõrgeimaks usuliseks autoriteediks Pühakirja ehk Piibli.

Wormsi riigipäeval aastal 1521 ütles ta Saksa-Rooma keisri Karl V ning riigi ilmalike ja vaimulike ülikute ees oma kuulsad sõnad: „Siin ma seisan ja teisiti ma ei või. Aidaku mind Jumal!” Lutheri südamesooviks oli, et  Piiblit saaks lugeda oma emakeeles. Aastal 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ning aastal 1534 Piibli tervikteksti tõlge, pannes aluse tänapäeva saksa kirjakeelele. Lutherile meeldis muusika, ta laulis suurepäraselt ja mängis  lautot. Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn „Üks kindel linn ja varjupaik.“ Kokku on Luther loonud üle 30 laulu, tema koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Aastal 1525 abiellus Luther endise nunna Katharina von Boraga (abielust sündis 6 last). Lutheri õpetuse alusel, mille kiirele levikule aitas kaasa trükikunst, kujunes katoliku kirikust lahku löönud protestantlik usuvool – luterlus, mis leidis enim toetajaid Põhja-Saksamaal. Lõuna-Saksamaa ja keiser jäid truuks katoliiklusele. Reformatoorne liikumine arenes ja laienes naaberriikidesse ning selle tulemusena kujunesid lisaks luterlikele kirikutele kalvinistlikud, zwinglikaanlikud ja teised reformeeritud kirikud.

Reformatsiooniga kaasnes ka sotsiaalne käärimine ning aastatel 1524–1526 toimunud Saksa talurahvasõda. Lutheri ustav toetaja ja kaaslane oli Philipp Melanchton, kes aastal 1530 esitas Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistuse. Trento kirikukogust (1545 – 1563) sai alguse Rooma organiseeritud püüdlus tõkestada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, kuid Kolmekümneaastane sõda (1618 – 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Augsburgi Usurahu sõlmimisega 1555. aastal anti maaisandaile õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, eius religio – kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliku kiriku kõrval eluõiguse.

Reformatsiooni ideed levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520. aastal ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. Luterliku Kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele – Nikaia – Konstantinoopoli, Athanasiuse ja Apostellikule – usutunnistusele. Samuti on õpetuse aluseks 16. sajandil formuleeritud Luterlikud Usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi Usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur ja Väike Katekismus (1529).

Tekstis kasutatud EELK näituse materjale, mis anti välja Reformatsiooni 500. aastapäeva puhul.

Fotod: Reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud näitus Jõhvi Mihkli kirikus (2017, Anneli Leini erakogu)