Õp Peeter Kalduri jutlus Kolmainupühal, 12.06
Jutlus Kolmainu Jumala pühal, 12. juunil 2022. a.
Apostel kirjutab: Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks? Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda? Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti. Aamen.
Rm 11, 33 – 36
Armsad kirikulised! Enamik kirjakohti Piiblis kõneleb inimestest, nende tegemistest, nende käitumisest ja hoiakust teiste inimeste suhtes. Kuigi kõige taustaks on küll suhtumine Jumalasse ja hoiak Jumala suhtes, kõneldakse otseselt Jumalast suhteliselt vähe. Kuid just Kolmainu Jumala püha kirjakohad on erandlikud, kõnelevad palju just Jumalast, lähtuvad sellest vähesest, mida me Jumalast teame ja öelda saame või oskame. Eriti tänapäeval, kus keskmeks on saanud inimene ja kus demokraatia kujundab suuresti inimlikku mõtlemist, räägime peamiselt sellest, milline peab olema inimlik mõtlemine ja tegutsemine teiste inimeste suhtes ja vähe Jumalast ning suhtumisest Temasse. Võib olla me ei oska ega taha öelda või mõeldagi millelegi, mis puudutab meie suhet Jumalaga. Ja siis räägime ainult sellest, mis kõneleb inimeste omavahelistest suhetest ehk eetikast. Aga äsja kuulsime või lugesime üht kirjakohta, mis kõneleb Jumalast ja meie suhtumisest Temasse. Apostel alustab selgelt. „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust!“ Apostel imetleb ja ülistab Kolmainu Jumalat ning ütleb vaimustusega ja täieliku enesestmõistetavusega, et Tema rikkus ja tarkus ja tunnetus on nii sügavad, et need ei ole võrreldavad millegagi siin maa peal. Eks see ole ju vahetevahel, et mõni inimene peab enda tarkust ja tunnetust nii suureks, et kellelgi inimestest ei ole justkui midagi selle kõrvale asetada ja loomulikult siis ta ei leia kohtagi Jumala armastuseks selle lõputult suure enesearmastuse asemele või vähemalt kõrvalegi. Aga isegi kui see on nii, on Jumala tarkus ja tunnetus sellest enesearmastusest mõõtmatult suurem ning kuna Jumalale kuulub kõik, ei saa mingilgi moel isegi unistada tema rikkuse ületamisest. Nii rumal ei peaks mitte keegi olema. Ja kuidas peaks suutma „uurida Jumala kohtumõistmisi ega jälgida tema teed“ Kui me seda püüamegi, siis suudame sel teel vaid osaliselt edasi liikuda. Kui rääkida aga inimlikust kohtumõistmisest, siis maapealne juura seisneb sageli erinevates seisukohtades ja selle üle vaidlemises, kellel ja milles on õigus. Ega asjatult ei räägita „kohtuvaidlustest“ ning kohtuotsuste vaidlustamine on täiesti tavaline. Püüda Jumala kohtuotsuseid vaidlustada, ei ürita vist mitte ükski terve mõistusega, ka uskmatud inimesed võivad neid mitte tunnistada, aga vaidlustamine tähendab juba usku ning seda uskmatud ei saagi teha, muidu nad ei ole enam uskmatud. Apostel küsib „Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?“ ja see on sisuliselt provokatiivne küsimus, milles vastus on juba küsimusse endasse kätketud. Veel selgem on see järgnevas väites: „Või kes on Jumalale midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda?“ Naeruväärne on arvata, et me suudame Jumalale anda midagi muud kui oma usk ning armastus Jumala ja oma kaasinimese vastu ka siis, kui me arvame, et kaasinimene ei ole seda väärt. Praegusel hetkel on aktuaalne küsida, kas niisugune rahvusvaheline kurjategija ning enamiku terve mõistusega inimeste silmis vaimuhaige inimene Vladimir Putin on väärt meie armastust, kuid Jumala sõna valguses tuleb teda armastada ja armastuses anda kohtumõistmine Jumalale. Vastuse annab lootus, et Jumal mõistab õiglast kohut kõikide üle ja me ei saa ette rutata Jumala kohtumõistmisest. Siinkohal tuleb taas korrata, et meil peab kannatlikku meelt olema ja ei maksa arvata, et Jumal ei näe midagi ning ei otsusta millegi üle lahus oma armastusest. Esimeseks märgiks on juba see, et Putin põeb parandamatut verevähki. Jumal mõistab igaühe üle kohut õigluses ja hirmus on Tema kohtumõistmine nende üle, kes ei paranda meelt ega isegi mõtle meeleparandusele. Neid inimesi on ajaloos palju. Viimasel ajal võib nimepidi esile tõsta Jossif Stalin, Adolf Hitler, Vladimir Putin, aga nimekiri ei piirdu ainult nendega. Ning kõige ja kõigi kohta kehtivad apostli sõnad: „Jah, Jumalast ja Tema läbi ja Temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti.“
Aamen.
