Õp Peeter Kalduri jutlus II Advendil, 5.12

Apostel kirjutab:  Sellepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise teadmatusaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!“ Kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv.

1 Pt 1, 13 – 17

Armsad õed ja vennad Kristuses!

Apostel Peetrus kutsub meid üles vöötama oma mõistuse niuded, see tähendab ka seda, et me oma mõistust ja mõtlemist kasutaksime  nii, et me oleme tagasihoidlikud ja kasutame oma arukust ja usku pigem selleks nagu Jeesus ütleb: „Kui sind paremale põsele lüüakse, siis pööra vasak“. Apostel kutsub meid üles ka olema kained, see tähendab, mitte joovastuda mingist mõttest või ideest, mis alguses tundub väga hea olevat, aga kui oleme selle üle järele mõelnud, nagu öeldakse: „võta lonks vett suhu ja loe kümneni“, siis ei tundu see sugugi enam geniaalne olevat, vaid pigem labane ja mõttetu väljendamiseks. Eks me kuuleme sageli inimesi väljenduvat, nagu öeldakse „mida sülg suhu toob, seda ütleme“, ja oleme mõnikord ka ise nii käitunud, aga kas see just nõnda, nii tühiselt peab olema.

Apostel kutsub meid üles pigem lootma ja toetuma armule, mida pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. See ei tähenda, nagu ei võiks me midagi ütelda, tähendab pigem seda, et me enne ütlemist mõtleme järele oma sõnade üle ja kui me ei ole kindel, kas see ütlemine teist inimest üles ehitab, jätame pigem ütlemata. Mõnikord võib see väga keerulegi olla, aga pigem hoidugem tühjadest sõnadest. Loota ja toetuda Jumala armule võib vahel vägagi raske olla, tuleb ju kõigepealt see arm üles leida ja seda tunnustada, see tähendab, püha olla, kuid kas me tahame pühad olla, tähendab see ju isekusest ja enesekesksusest loobumist, Jumala tahte otsimist ja selle järgi oma mõtteid ja elu seada, seda väga selgelt mõista ja tunnistada, et Jumala tahtmine ja selle täitmine tähendab reeglina oma enesekesksest tahtmisest loobumist ja selle hülgamist.

Apostel ütleb, toetudes Vanale Testamendile: „Olge pühad, sest  kõigeväeline Jumal on püha“. See tähendab kõigepealt seda, et meil on võimalik olla püha ja elada pühalt, kui me seda tahame. Tihtipeale on viga just selles, et meil puudub see tahtmine või me oleme kartuses, et me ei suuda pühad olla või arvame et saame kuidagimoodi ka ilma selleta hakkama. Püha tähendab „tabu“, puutumatu, eriline, aga tänapäevases elus me tahame, et kõik oleks lihtne ja kättesaadav ning miski ei oleks väljapool meie ulatust või ammugi mitte selline mida me ei saa kergesti muuta. Ega mõiste „püha“ ei taha kuidagi kuuluda tänapäeva inimese keelepruuki ja ammugi ei taha me sellega arvestada ja seda täita. Kõige selgemini näitab seda suhtumine Vana Testamendi seaduselaekasse või ka Pühasse Graalisse. Niisugustest mõistetamatutest asjadest kirjutatakse palju või tehakse põnevust äratavaid filme, aga püüdlust muuta mõistatavaks pühadust, puutumatut, midagi väljapool inimlikku mõtlemist, ammugi väljapool meie tavamõtlemist asuvat ja seda veel täita, me praktiliselt ei kohta. Seaduselaekas asusid käsulauad, mis seaduselaekaga juhtus pärast Jeruusalemma templi vallutamist ja hävitamist, kas see hävis või on kuskil praegugi varjul, meie ei tea ja tõenäoliselt pole vajalikki teada ja ega pühadussegi aukartusega suhtumine pole tänapäeva inimese juures tavaline.

Apostli viimased sõnad „elage kartuses oma majalisepõlv“, meile kuidagi ei meeldi. Esiteks tähendab majalisepõlv seda, et meie kuidagi ei saa muuta oma seisust, kes peab lihtsalt oma igapäevast tööd tegema, see tehku seda, ja kui ta saab pingutustega oma olukorda muuta, tehku seda, aga teadku, et selleks tuleb palju vaeva näha ja lihtsalt ei sünni midagi; teiseks tuleb elada alandlikkuses ja kartuses, mitte karta selles maailmas sündivat, vaid teades, et kõik on Jumala käes ning jumalakartus on kogu tarkuse eeldus ja alus. Andku Jumal meile jumalakartust ja tarkust ning aidaku meil võitu saada ülbusest ja enesekesksusest meie sees.                                                               

Aamen.