Õp Peeter Kalduri jutlus 9.01

Apostel kirjutab: Kui aga Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus, siis ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu. Seda Vaimu on ta meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, et meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal.

Pauluse kiri Tiitusele 3,4 – 7

Armsad kirikulised! Apostel ütleb kohe uue aasta alguses meid julgustades ja rõõmustades: „Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus ja ta päästis meid“ Ei ole öeldud, millest Ta meid päästis ja paljud inimesed arvavad, et neid polegi millestki ega kellestki vaja päästa, et me suudame seda ise teha või ei lase sellisel olukorralgi tekkida, kus vajame päästmist, näiteks ei lähe ujuma kui on väiksemgi oht uppuda ega mängi tikkudega kui sellest võib tulekahju tekkida. Tõepoolest, me ei puutu kokku ohtlike metsloomadega ja väldime kõiki seiklusi, mis võiksid kaasa tuua olukorra, kus vajame päästmist. Kuid olukordi, kus päästmine on hädavajalik, võib tekkida täiesti ettearvamatult. Näiteks jääpurikas või jäätükk võib meie pähe kukkuda ootamatult, teel sõitev auto ei pidurda ootamatu rikke tõttu, vaid sõidab meile otsa, ning raske haigus võib tulla äkitselt ja ettearvamatult. Õigupoolest, meie kõik vajame Päästjat oma elus ja tegemistes ning arvata, et me suudame ise kõigega hakkama saada, on põhjendamatu ja rumal uhkus. Jumal teab ainukesena ette kõiki tekkivaid olukordi ning saab meid nendest päästa ja sageli päästabki. On hea, et me kohe aasta alguses nende võimaluste peale mõtleme. See ei tähenda õnnetuste ette kraaksumist, see ei tähenda ka kramplikult kõikidest olukordadest hoidumist, millesse võib olla kätketud mingi ette arvamata õnnetus, vaid see tähendab enda andmist kõiges meie Päästja kätesse ja Jumala usaldamist täielikult selles, mis meil seisab ees.

Nagu apostel meile selgelt kirjutab, Jumal ei päästa meid mitte õiguse tegude tõttu, mida meie – ja nüüd ütleb ta väga irooniliselt – nagu oleksime teinud. Ja ilmselt on see iroonia tarvilik, sest liiga sageli me arvame, et kõik sõltub meie eneste suutlikkusest ja oskustest ja vahel meid natuke tagasi tõmmata on hädavajalik. Apostel ütleb: „Jumal päästab meid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu.“ Uue aasta teedel võime julgesti käia, sest meie kõigi kohta kehtib Jumala halastus ja enamiku meist kohta käib uuestisünni pesemine ning Püha Vaimu uuendamine. Ja kui keegi meist ei ole kindel, et see on ka teda puudutanud, siis on tal võimalik kõigest sellest osa saada, selleks tuleb temal vaid lasta ennast ristida, kui teda ole veel ristitud.

Sellele toetudes kirjutab apostel täieliku enesekindlusega: „Seda Vaimu on ta meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, et meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal.“ Me ei suuda kunagi määratleda, kelle peale on Jumal oma Vaimu valanud, seepärast püüdes võimalikult vähe eksida, n.ö. kindla peale minnes, ütleme, et need, kes on ristitud, on kindla peale Jumala Vaimust osa saanud, sõltumata sellest, kas nad oma teadmist mööda teevad Jumala tegusid oma elus või mitte või isegi kas nad usuvad Jumala tõotustesse või mitte. Jumala arm on suurem kui meie mõistmine või mittemõistmine, kui meie usk või uskmatus või teisiti uskumine. Võtkem tänuliku meelega vastu seda, mis Jumal on meile andnud ja täitkem sellega Jumala poolt kingitud uus aasta ning kõik oma mõtted, sõnad ja tegemised sellel aastal.

Aamen.