Õp Peeter Kalduri jutlus 7.08

Jutlus 9. p Nelipüha, 7. august 2022. a.

Apostel kirjutab: Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast, ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikristuse oma, kellest te olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas. Teie lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas. Nemad on maailmast, sellepärast nad räägivad nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid. Meie oleme Jumalast, kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu.

                                                                                        1 Joh 4, 1 – 6

Armsad kirikulised! Tänapäeval on vaimude läbikatsumine pigem haruldane ega ole ka kindlaid ja selgeid mõõdupuid, kuidas seda teha. Pigem me kahjuks teeme just nii nagu selle eest hoiatab apostel, usaldame iga vaimu ja jätame need läbi katsumata ja võibolla ka kannatame selle all.

Apostel ütleb väga selgelt: Palju valeprohveteid on läinud välja maailma. Ega valeprohvet ei ole see, kes otseselt kuulutab Jeesuse vastu. Pigem on see, kes ütleb „Jah, see kõik on väga ilus ja kindlasti õige, aga kas siin ei ole mõningast vastuolu; kas see kõik ikka saab täpselt nii olla?“ Kõige rohkem tuuakse esile Jeesuse ülestõusmist, mille kohta vastuväiteid esitada on kõige lihtsam: pole ju tõesti mitte keegi mitte kunagi näinud kellegi ülestõusmist, puudub igasugune võrdlusmoment, aga tänapäeva inimene usub paremal juhul vaid seda, mida saab tõestada võrreldes mingisuguse analoogilise sündmusega. Ning ka siis peab selleks olema kindel usaldus ja enamgi veel, kindel usk sellesse, mis inimliku teadmise ja kogemuse järgi on võimatu. Ega kirikuisa Tertullianus asjata ei öelnud „usun, kuna see on võimatu“ Just siin muutubki teadmine usuks, ja kindel usk on tugevam, kui kõige parem teadmine, mis sellest, et paljud usus vastu võetavad tõed tunduvad teadmise jaoks absurdsed olevat. Ega ilmaasja ei tundu usk selle maailma teadmise jaoks rumal olevat ja kõiki tõeliselt usklikke inimesi peetakse siin maailmas natuke imelikeks (nad usuvad ju sellesse, mis enamiku kogemuste põhjal on võimatu), hoolimata sellest, et uskuvate inimeste hulgas on tunnustatud teadlasi ja nad on kõiges muus väga toredad ja targad inimesed. Aga see on päris loomulik. See inimene, kellel puudub usk, ei saa kunagi täiel määral tunnustada ega isegi mõista usklikku inimest. Võib olla järgnev võrdlus on natuke kummaline ja mitte asjasse puutuv, aga Apollo lendu Kuule ja selle maandumisploki maandumist seal ning Kuu külastamist peab küllaltki suur hulk inimesi võimatuks ja pakub igasuguseid variante välja ning nimetab kogu Apollo missiooniga seonduvat valeks. Kuid põhjus on väga lihtne: puudub usk Apollo lennu võimalikusse ja siis mõeldakse välja kõiksugu põhjendusi selle asemel et lihtsalt tunnustada seda, mis inimliku arvamise kohaselt on võimatu.

Aga apostel kirjutab väga selgelt: „Meie oleme Jumalast, ja kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, see ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu.“ Ma ei arva ega väida nagu oleks inimesed ilma usuta meie igapäevases elus viletsamad kui meie, nad on lihtsalt teistsugused, ja me võime neist vaid kahju tunda, mitte mingil juhul ei tohi me neid halvustada, vaid me peame tunnustama Jumala tahet. Me ei tea ju, miks Jumal on ühele andnud usu ja teisele mitte, samuti ei tea me, miks ühel on sinised silmad ja teisel hallid, ega üks ei ole sellepärast halvem kui teine, ta on lihtsalt teistsugune ning võime tunnustada või armastada mõlemat, nii on ka usuga. Apostel ütleb väga selgelt, et kes on Jumalast, see kuulab meid ja kes mitte, see ei kuula meid. Inimesel võib praegu veel usku mitte olla, vähemalt mitte täielikult, aga kui ta kuulab meie sõnumit, on ta Jumalast. Me ei pea ja isegi ei tohi mõõta kellegi usku, seda teeb Jumal ise, aga kui keegi otsib Jumalat, siis on ta vähemalt mingil moel seda kutset kuulnud, ja selle üle me võime rõõmsad olla. Edasine on Jumala käes ja Tema talitab igaühega meist, nagu Tema tahab.

Aamen.

Postituste rubriigid