Õp Peeter Kalduri jutlus 20.03

Jutlus Oculi, 20. märts 2022. a.

Apostel kirjutab: Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. Aga hoorusest ja kogu rüvedusest ja ahnusest ärgu olgu teie seas juttugi, nõnda nagu on kohane pühadele. Samuti riivatus ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine ei sobi teile, vaid selle asemel olgu tänu. Seda teadke kindlasti, et ühelgi hoorajal ega kõlvatul ega ahnitsejal – tähendab ebajumalateenreil – ei ole pärandit Kristuse ja Jumala riigis. Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega, sest niisuguste asjade pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale! Ärge siis saage nende kaaslasteks! Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja tões -, uurige, mis on Issandale meelepärane, ja ärge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosaliseks, vaid pigem paljastage neid. Aamen.

                                                                                                         Efes 5, 1 – 11

Apostel manitseb meid, aga teeb seda väga ettevaatlikult, arvestades sellega, et me oleme äsja pöördunud Jumala poole ja paljude asjade omaks võtmine ei tule mitte kohe, vaid võib võtta üpriski palju aega. Ega me ju eriti ei tahagi kuulda manitsusi, need peavad olema väga hellad ja õrnad ega tohi meid kuidagi riivata, sest tundlikkus on kõikidel aegadel olnud meile, inimestele väga omane. Kuid apostel pöördub meie poole, öeldes „armastatud lapsed“. „Käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud“. Ega teist inimest ei ole lihtne armastada, sest paraku on küll lihtne ja meeldiv olla ise armastatud kuid üksnes ise olles armastatud suudame ka teisi armastada, mis on aga igal juhul oluline ja muudab meid õilsamaks.

Apostel kirjutab meile erinevaist asjadest, mida meie keskel ei tohi olla. Kui oleme täidetud armastusega, siis hoorus, rüvedus, ahnus, riivatus, rumalad sõnad, sündsusetu lõõpimine, selle kõige kohta ütleb apostel, et see ei sobi teile, selle asemel olgu tänu. Kuid väga sageli esineb meie keskel suhtlemises teiste inimestega just seda, mille kohta apostel leebelt, aga väga resoluutselt ütleb, et see ei sobi teile, just niisuguste asjade pärast tuleb Jumala viha sõnakuulmatute laste peale. Apostel ütleb meile kõikidele: Ärge siis saage nende kaaslasteks. Paulus ütleb seda väga selgelt, viidates otseselt meie pöördumisele, kristliku usu vastuvõtmisele. Kristlik usk, usk sellesse, et Jumal on oma Poja Jeesuse Kristuse meie kõigi heaks andnud, et Ta on on ristil surnud meie kõikide pärast ja meie kõikide jaoks üles äratatud, kujundab ka kõiki meie elu tegusid. Võib-olla kõik ei sünni meie elus kohe, usk tuleb mõnikord väga aeglaselt, võib-olla mõneski asjas kahtleme pikalt või ei suuda praegusel hetkel uskuda ega usaldada Jumala tegusid, kuid iga kord kui me söandame uskuda, kogeme seda imelist Jumala puudutust, mis muudab meie elu ja milles teostub kokkupuude imelisega, kus otsekui iseenesest kaob vajadus kõige inimkeskse järele ja selle asemele astub usaldus Jumalale meelepärase järele.

Apostel Paulus ütleb: Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega…Ärge siis saage nende kaaslasteks. Ennast patta lasta kõige inimlikuga on nii lihtne ja kõigiti meile meelepärane. On ju pühakirja esimestel ridadel pattu languse juures kirjeldatud: „Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi.“ Iseenesest ei ole selles teos midagi halba, viljade võtmine Eedeni aias ei ole paha. Aga see on Jumala käsust või keelust üleastumine ja just see muudab selle teo patuks. Me puutume tänapäeva elus, oma igapäevastes tegemistes kokku palju sellisega, mis ei ole igapäevaselt mingi üleastumine, pigem millegi meeldiva tegemine ja ei tundu olevat kurja tegemine. Võib-olla Jumala kümnest käsust tundub tänapäeva ühiskonna moraaliga kooskõlas olevat ainult 5.käsk „Sa ei tohi tappa!“ ja 7.käsk „Sa ei tohi varastada!“, kui sedagi, aga kehtivad nad ju endiselt kõik ja muugi, mis inimliku mõtlemise järgi ei tundu kehtiv või vajalik olevat ja millest osa kohta tänapäeval öeldakse või mõeldakse ainult „Ära jää vahele“, kui sedagi. Kuid apostel ütleb selgelt, „Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões -, ja uurige, mis on Issandale meelepärane, ja ärge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosalisteks, vaid pigem paljastage neid.“ Me näeme, et apostel ei ole sugugi karm, vaid pigem leebe, kuid see ei tähenda üldsegi mitte, nagu võiks leebemalt või koguni hoolimatult suhtuda Jumala käskudesse, vaid see tähendab Jumala suuremat usaldust meie vastu. Aga kas Jumala suurem usaldus annab meile õiguse sellest usaldusest üle astuda, pigem tähendab see, et me peame, oleme sisemiselt kutsutud hoolikamalt täitma Jumala korraldusi ja seda tegema veelgi hoolikamalt kui Jumal esitab nad leebelt ja tänapäeva ühiskonnas neid nagu polekski. Tänapäeva ühiskond tundub kõike lubavam olevat, aga see ei tähenda, nagu oleks Jumala käsud teistsuguseks või leebemaks muutunud, vaid seda, et me ise peame hoolikamad olema, täpsemalt ennast jälgima ja meie sisemine moraal peab ennast tugevamalt väljendama. Ka siin väljendub Jumala armastus meie vastu ja meie armastus üksteise vastu.

Aamen.