Lõikustänupüha jutlus 10.10.2021

Õp Peeter Kalduri jutlus Lõikustänupühal, 10. oktoobril 2021

Jeesus vastas rahvahulgale: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et sõite leiba ja et teie kõht sai täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.“ Siis nad ütlesid talle: „Mida me peaksime ette võtma, et teha Jumala tegusid?“ Jeesus vastas: „See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.“ Siis nad ütlesid talle: Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime uskuda? Mis sa teed? Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.“ Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.“ Siis nad ütlesid talle: “Issand, anna meile alati seda leiba!“ Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi. Aamen.

Joh 6, 26 – 35

Armsad õed ja vennad Kristuses!

Me peame täna Lõikustänupüha, täname tänavuse saagi eest ja kõige selle eest. Mida tohime igapäevaselt vastu võtta kõigepealt toidu osas, aga kõige selle osas, mis me loodusest saame, kuipalju ma seda ümber ei töötle ja sellesse ka oma inimlikke oskusi ja teadmisi ei lisaks. Sisuliselt tähendab see tänamist kõige eest mida me inimestena vajame või kasutame ja Lõikustänupüha ei ole tänamine ainult söögi ja joogi eest, ammugi mitte ainult põllusaagi eest, vaid kõige eest tänu millele ma olemas oleme, sealhulgas ka kõigi intellektuaalsete väärtuste eest. Mäletan oma noorpõlvest, kuidas interpreteet pani käed kokku enne esinemist, paludes Jumala õnnistust oma esinemisele. Praegu ei ole see täielikult ära kadunud, aga oluliselt vähemaks jäänud, justkui ei vajaks me enam Jumala ligiolekut kõikideks oma ettevõtmisteks. Lapsed, eriti linnalapsed mõtlevad sageli, et toidumoon, mida me igaväevaseks eluks vajame, otsekui kasvaks iseenesest riiulitel kaupluse tagaosas otsekui iseenesest ega ei vaja inimlikku tööd ja Jumala õnnistust.

Ega selline mõtlemine ei ole midagi uut. Ka Jeesuse ajal oli see üpris tavaline. Ega Jeesus ilmasjata ei olnud sunnitud ütlema rahvahulgale: Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et sõite leiba ja et teie kõht sai täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud. Praegusel ajal meie rahva juures ja arenenud lääne ühiskondades ei ole enamasti materiaalset puudust, mis sunniks lausa näljast kõnelema, kuigi puudust esineb erinevatel põhjustel ikka ja lausa kasvaval määral, eriti laste juures, mis sunnib väga tõsiselt mõelda ka igapäevasele leivale ja kõigele sellele, mida eluks vajame. Inimeste mõtlemine on väga sageli seotud käegakatsutavate ja nähtavate asjadega ja on juba samm edasi, kui me küsime nii nagu küsiti Jeesuselt: Mida me peaksime ette võtma, et teha Jumala tegusid? Ja Jeesus vastab küsijatele täiesti ootamatult: See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba  taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast. Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.“ Siis nad ütlesid talle: “Issand, anna meile alati seda leiba!“ Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi“. Tänapäeva probleem ongi see, et inimesed ei oska ja sageli ei julge usaldada seda Jeesuse sõna: Ja see ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud. Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi enam iialgi ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi. See kõik vajab usaldust Jumala vastu ja mõnigi kord usaldust, mis väljub meile õpetatu ja meie sisse kasvatatu raamidest.

Aamen.