Muusikatöö ajaloost

LÜHIDALT AJALOOST

Väga põhjaliku ja huvitava ülevaate annab Jõhvi muusikaelust ajaloolane Vallo Reimaa oma raamatus “Ühes laulmise vägi. Jõhvi laulupeod 1865. aasta Alutaguse praostkonna laulupühast kuni Jõhvi pargi laulupidudeni” (2020). Tema andmetel võib aastat 1698 pidada Jõhvi muusikahariduse esmamainimise aastaks. Aastal 1688 ordineeriti Jõhvi koguduse õpetajaks Thomas Kniper, kes asutas esimese Jõhvi kirikukooli. Kooli olemasolu tähendas tol ajal kindlasti kirikulaulude (esialgu vaid ühehäälsete koraalide) õppimist.

31. juulil 1847 valiti Jõhvi kiriku mõisnikest eestseisjate poolt siinse Mihkli koguduse õpetajaks suur rahvahariduse ja mitmehäälse laulmise entusiast Friedrich Ferdinand Meyer. 4.12.1862 avati praegusel Veski tänaval uus koolimaja, kus laulis 21- st õpilasest koosnev koor. Koori juhatas 1860. aastal Laiuselt Jõhvi köstriks ja kooliõpetajaks tulnud Joosep Siegfried Saar. Aastakümneid tegutsenud Jõhvi segakoor “Heli” võttiski oma asutamise aastaks 1862. a. Köster-kooliõpetaja Saare energilisel tegutsemisel ja praost Meyeri tugeval toetusel peeti Jõhvis 1865. aastal esimene laulupidu, kus osales kokku 119 lauljat. Teatavasti andis Jõhvi laulupidu tugeva tõuke esimese üldlaulupeo korraldamiseks neli aastat hiljem. 1869. aastal peeti Tartus esimene üldlaulupidu. Ka sellest võttis osa Jõhvi ja ümbruskonna aktiivne laulurahvas. Kümme aastat hiljem Tartus toimunud II üldlaulupeost võttis samuti osa Jõhvi 18- liikmeline laulukoor köster-kooliõpetaja Saare juhtimisel.

Kihelkondadevahelise laulupeo aastapäevi on Jõhvis peetud aastatel 1995, 2010 ja 2015. Aastal 2015 paigaldati kiriku parki, promenaadi kõrvale esimese Mandri-Eesti laulupeo auks mälestusmärk.

Jõhvi köster, koolmeister Richard Voldemar Sööt sündis 28. aprillil 1885. aastal (ukj) Kukrusel, Paate külas koolmeistri perekonna 3. lapsena. Oma esimesed teadmised sai kodus isa käest,  järgnes õppimine Jõhvi Ministeeriumikoolis ja selle juures asuvas pedagoogikaklassis, mille lõpetas 1902. aastal. Samal aastal valiti ta 17-aastasena Saka algkooli abiõpetajaks, järgneval aastal töötas Savala koolis. Alates 1905. aastast valiti Sööt Järve algkooli õpetajaks, kus ta töötas 10 aastat. Need aastad täitsid Järve küla laulu- ja puhkpillimuusikaga. Paljud talumehed õppisid pillimängu, orkester esines sageli ka Jõhvi mõisas. 1913. aastal lõpetas Sööt Narva Gümnaasiumi ning ta omandas algkooliõpetaja elukutse.  Samal aastal abiellus Marie Pupp`iga, kellega kasvatati ühiselt kasupoega Lembitut. Richard Söödi musikaalsus oli tuntud ka Jõhvis ning 1914. aasta detsembris kutsus pastor Carl Immanuel Hesse teda teenima Jõhvi koguduse köster-organistina. Sööt koliski Jõhvi elama. Köstrimaja asus Hospidali tänavas, praegusel Veski tänaval. Köstril oli suur majapidamine: kirikumaast oli talle eraldatud põllumaa ja natuke heinamaad, köstrile kuulusid ka loomalaut, hobusetall, ait ja saun. Sööt juhatas mitmeid laulukoore, kutsus ellu sümfooniaorkestri, mis töötas kohaliku haridusseltsi juures. Oli Jõhvi alevi algkooli õpetaja. Pidas 7 aastat Jõhvi kiriku kroonikat, andis leerilastele leeritunde. Vabadussõja ajal tegutses alevis kaitseliitlasena. Oli ka asutatud Jõhvi Gümnaasiumi esimene muusikaõpetaja. Aastatel 1924-1940 Jõhvi algkooli usuõpetuse ja ajaloo ning maateaduse õpetaja. Koos Peeter Veevo ja Rudolf Entoga juhatas laste- ja segakoore ning kohalikel laulupidudel ka ühendkoore, sealhulgas Alutaguse laulupeol Narva-Jõesuus aastal 1922 ning Jõhvi mõisas toimunud laulupeol aastal 1923. Sooritas Tallinnas orelimängu eksami ning saavutas 1930ndate aastate lõpupoole orelimängu konkursil II koha.

(Fotomaterjal Söödist on Ester Haljaste arhiivist, Ester Haljaste käekiri)

Köster Söödi kohta võib pikemalt lugeda kauaaegse pedagoogi ja koduloouurija Ester Haljaste raamatust “Kõik taevad laulvad” (2019).