Jõhvi kiriku unikaalsus

Arheoloog Villu Kadakas on Jõhvi Mihkli kiriku kohta kirjutanud: „Tegemist on üpris unikaalse ehitisega Eesti keskaegsete kirikute hulgas. Tähelepanuväärsed on juba kiriku mõõdud. Olles 18 m lai ja 40 m pikk on Jõhvi kirik ilmselt suurim Eesti keskaegsete maakirikute hulgas. Hoone on võlvitud ühelöövilisena, kuigi nii laiad keskaegsed kirikud on üldiselt võlvitud kolmelööviliste kodakirikutena. Mõni kolmelööviline kirik, näiteks Nõo, on isegi Jõhvist kitsam. Vana-Liivimaa keskaegsed maakirikud on olnud hämmastavalt suured võrreldes näiteks Skandinaavia ja Saksa alade külakirikutega. Tüüpiline Eesti keskaegne ühelööviline maakirik on nimetatud välismaistest ligi kolmandiku võrra suurem, Jõhvi kirik omakorda aga Eesti ühelöövilistest maakirikutest kolmandiku võrra suurem.

Täiesti unikaalne on Jõhvi kirik ühe omapärase ehituskonstruktsiooni tõttu. Nimelt ei toetu lääneviil mitte hoone lääneseinale, vaid ligi 10 m laiusele kaarele lääneseina taga oreli kohal. Nii on lääneseina peale, viilu ette moodustatud üle 2 m laiune platvorm. Uuringute käigus avastati, et sellel platvormil paiknesid väikesed kivist seintega tundmata funktsiooniga ruumikesed. Kõige olulisemaks avastuseks on aga kahtlemata puust kaitserõdu jäänuste avastamine kiriku lääneseina sees. Nimelt on ilmselt ümber kogu hoone perimeetri kulgenud praeguse räästa kõrgusel mõne meetri jagu eenduv puidust kaitserõdu. Kaitserõdult oli võimalik takistada kirikut piiravaid vaenlasi ambude ja püssidega ning hoonesse tungijatele kive ja muud sellist pähe pilduda. Eestis on küll aastakümneid peetud mitmeid keskaegseid maakirikuid kaitsekirikuteks, kuid neist ühelgi puhul ei ole teada niivõrd kapitaalse kaitsekonstruktsiooni nagu kaitserõdu eksisteerimist. Saksamaal ja Transilvaanias näiteks on mägipiirkondades mitmeid keskaegseid kaitserõdusid kirikutel küll säilinud, kuid oma mõõtmetelt on need Jõhviga võrreldes pisikesed.

Jõhvi kiriku unikaalsus ei tohiks iseenesest olla imekspandav, sest oli see ju üks keskaegse roomakatoliikliku maailma idapoolsemaid eelposte vene piiri läheduses. Jõhvi pole olnud mitte üksnes läänepoolseim keskaegne roomakatoliiklik maakirik Eesti, vaid kogu Euroopa kontekstis. Pidevad tülid ja rüüstamised üle Narva jõe olid ilmselt piisavalt suur oht, et ehitada maakirik tõeliseks kindluseks. Oli ju üle Narva jõe tunginud rüüstatavatele vaenlastele Jõhvi kirik esimene sihtmärk, kust midagi väärtuslikku, näiteks hõbedast kirikuriistu röövida. Narva linnast kui suurest kindlusest mindi muidugi mööda.“

Tekst: Villu Kadakas, Jõhvi Muuseumi Seltsi Toimetised I, 2003.

Fotod: Ülaltvaade Aleksandr Kurnosov,
külgvaade Jaak Eelmets