Lühtrid
I LÜHTER
Vanim kroonlühter on aastast 1641, annetajaks Narva raehärra ja Voka mõisa omanik Johann Fock.
Lühter kannab pealkirja: “ZV GOTTES EHREN VND KIRCHENZUM ZIRAHT HAHT DER WOL EDELE JOHAN FOCK AVF COLLVT PATZ VND WAIFER ERGESESSEN DIESE KRONE VÄREHRET ANNO 1641.” Kroonilühtrile on graveeritud kinkija vapp.
Veidi ajaloost: varaseim teade Vokast on aastast 1426, mil hulk Alutaguse külasid läks Kärkna kloostri valdusest Saksa Ordu Narva foogtkonnale, nende seas ka Kirivere – hiljem Voka küla. Voka mõisa kohta leiame esmakordselt andmeid Kollota nime all 1586. a. suurusega 7 adramaad. 1626. aastal ostis Voka mõisa Narva raehärra Johann Fock. Mõisa nimeks sai saksa keeles Fockenhof, millest ka eestikeelne nimi Voka.
II LÜHTER
Teine kroonlühter on aastast 1854, annetajateks Kukruse parunid Tollid. Kirikukroonikast võib lugeda: “1856. aastal kinkis Kukruse mõisa valitsus Jõhvi kirikule kaks platineeritud altarilühtrit ja veebruaris sel aastal härra kolonel parun von Toll Kukruselt ühe kroonlühtri.”
Eklektilise kujundusega kroonlühter on väheesinev näide historitsistlikust valgustist. Kroonlühter on biograafilisi andmeid sisaldava tekstiga ajaloolise väärtusega mälestusese.
Materjal: pronks.
Tehnika: graveeritud, kullatud, trugitud, valatud.
Dateering: umbes 1854
Mõõtmed: h u 85 cm, d u 85 cm
Inskriptsioonid: Alumise ketta alumisele külje on graveeritud mälestatavate ja mälestatajate andmed: “Zum Andenken an die theueren Verstorbenen Weiland Hofrath Baron BRUNO von TOLL geb: 1804 d. 20 Januar gest 1855 d. 14 Februar // BARON BRUNO GUSTAV von TOLL geb 1850 d. 20 Juni gest. 1854 22 April. ROBERT CARL FRIEDRICH von TOLL // Der St Michael Kirche zu Jewe verehrt. Von dem Overst Baron ROBERT von TOLL zur Kuekers, und Baronin MARIE von TOLL geb Gräfin IGELSTRÖM, Erbfrauzu Alp.”
III LÜHTER
Kolmas lühter on aastast 1858 ja ostetud koguduseliikmete annetuste eest.
Vähese stiliseerituse astmega taimevormidel põhinev eklektiline kroonlühter on väheesinev näide historitsistlikust laevalgustist.
Materjal: tsink.
Tehnika: valatud.
Dateering: 1858
Mõõtmed: h u 130 cm, d u 135 cm
Eritunnused: Puudub üks rasvataldrik. Ühel haaral on tavapärase teravatipuliste kroonlehtedega õie kujulise rasvataldriku asemel ümaraservaliste õielehtedega rasvataldrik.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Läänepoolne. Ostetud eesti koguduse annetuste eest (128 rubla hõbeda eest). Lühter on 36 tulega.
IV LÜHTER
Seinalühter “Peetrus” on 19. sajandi lõpust ning asub orelirõdu küljes.
Fotod: Jaak Eelmets