KOGUDUS

Kirik ja muuseum

Jõhvi kirik on ehitatud arvatavasti juba 13. sajandil. Altarialune krüpt on ilmselt vanim koht, kus tsistertslased pidasid jumalateenistusi. Praegu asub kaheosalise keldri ühes osas muuseum. Eksponeeritud on klaasmaal (autor kunstnik Kai Kaljo), millel on kujutatud tähtsündmused kiriku ajaloos. Keldri teises osas on väike kabel, mis mahutab kuni 30 inimest. Seal on võimalik läbi viia väiksemaid jumalateenistusi, ristimisi ja laulatusi ning kontserte. Kabeliosas on kaks mosaiiki (valminud 2002), milledest Pantokraator (kõike valitseb Kristus) on otse keldris asuva altari kohal. Koos altariga on valmistatud ainulaadne ristimiskivi. Kelder-kabeli õnnistamine toimus 2002. aastal.

Fotod: Jaak Eelmets

Fotod: Jõhvi Muuseumi Selts

Koguduse majad

EELK Jõhvi Mihkli koguduse kantselei asub väärika ajalooga vanas pastoraadimajas, mis on ehitatud aastal 1800. Nõukogude ajal võeti hoone koguduselt ära ning selles oli külanõukogu, sõjakomissariaat ja mõned korterid kuni tagastamiseni aastal 1991. Hoone taastati aastatel 1991-1993 ja pühitseti 11.06.1994. Ehitustöid aitas finantseerida Uddevalla kogudus Rootsist.

Nõukogude ajal olid hoones korterid ja külanõukogu

Tänapäeval on koguduse majas kantselei, koguduse õpetaja kabinet, suur saal, köök, pühapäevakooli ruumid, koguduse raamatukogu, ansambli ja Memento ruumid ning külalistetoad. Koguduse suure saali seintel on Jõhvi koguduse pastorite fotod.

Pastoraadi lõunaküljel oli palkon, kus õpetaja võõrustas külalisi ning mille ees pildistati traditsiooniliselt leerilapsi.

Õp Varik oma perega pastoraadis külalisi võõrustamas. Ülemisel fotol : seisavad pastor Jaak Varik (vasakult esimene) ja Peeter Põld, istub EELK piiskop Jakob Kukk. Alumisel fotol: vasakult esimene Peeter Põld, EELK piiskop Jakob Kukk, õpetaja Jaak Varik abikaasa, lastega ja ämmaga

Kiriku taga on praegune koguduse õpetajamaja, mis ehitati õp Jaan Maiori ajal aastal 1951. Ehitust juhtis Jõhvi tuntud ehitusmeister August Urva. Koguduse maja õnnistati 16.12.1951. Selles hoones asus aastatel 1951-1993 koguduse kantselei. Koguduse vana pastoraat oli nõukogude võimu poolt ära võetud. 1980- ndatel laiendati maja juurdeehituse ja kõrvalehitusega ning seati sisse keskküte. Samal ajal rajati keskküte ka kirikuruumidesse. Kiriku taga, muuseumi ukse ees on lubjakivist “Vabaduse Mõõk“, autor Kalev Prits.

Aastal 2009 ehitas Kiriku Varahaldus koguduse maale, aadressile Rakvere 8, ärihoone (kinnistu Rakvere 6 jagati kaheks), mille andis Jõhvi kogudus Kiriku Varahaldusele 20 aastaks rendile.

Kabel ja kalmistud

Siis kui Vene keisrinna Katariina II keelas kirikute juures 18. sajandi lõpus matmise, rajati Jõhvi kalmistu ja peatselt ehitati samasse ka kabel, mis on nüüdseks üle 200 aasta vana. Kabel kuulub kogudusele ja selle taastamine kestab. Nõukogude ajal likvideeriti kabeli torn ja kell, nüüdseks on torn taastatud ja kapitaalne remont on kavas. 24.11.2012 avati Jõhvi kalmistul urnimüür ehk kolumbaarium, mis on oma kujunduselt ainulaadne Eestis. Kolumbaarium on üheks lahenduseks üha aktuaalsemaks muutuvale matmispaikade vähesuse probleemile.

Jõhvi kalmistule on maetud pastorid Friedrich Ferdinand Meyer ja Carl Immanuel Philipp Hesse ning köstrid Joosep Siegfried Saar, Hugo Reiljan ja Richard Sööt. Nõukogude ajal hävitati enamik parunite haudu, korjati ära metallaiad, vanad raudristid ja kivid. Kalmistul on mälestuskivid pärast I maailmasõda tüüfusesse surnuile, matmispaik ja mälestusmärk revolutsioonijärgses kodusõjas surnud kindral Judenitši sõduritele, 1981. a Tšernobõli tuumakatastroofi kohale sarkofaagi ehitanutele ja kiirituse saanuile, mälestussammas II maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõduritele ning väike kabel 19. sajandil maetud noorele aadliprouale.

Saksa sõdurite kalmistule on maetud eeskätt Sinimägede lahingus hukkunud Saksa sõdurid. Kalmistu likvideeriti Nõukogude ajal ning sinna peale oli ehitatud “Tarve” (saeveski) hooned. Saksa kalmistu taastati 2000. aastal ning sinna tuuakse ja asetakse sageli lilli ja pärgi langenud sõdurite mälestuseks.

Saksa kalmistu taga on Matusebüroo, kus toimub põhiosas Jõhvi kalmistule maetavate ärasaatmine ja nende lahkunute, kelle põrm läheb tuhastamisele.

Kaks mälestuskivi hukkunud Saksa sõduritele on Jõhvi pargis, saksa sõdurite kalmistud on lähipiirkonnas veel Kukrusel, Ahtmes ja Toilas.