Piiskopi Karjasekiri Ülestõusmispühadeks

Karjasekiri Kristuse ülestõusmise pühal, 20. aprillil 2025

Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!“ (Jh 20:19)

Armsad õed ja vennad Kristuses!

Ülestõusmispüha hommik toob meie südamesse, ellu ja maailma igal aastal midagi, mida maailm ise meile anda ei suuda – lootust, mis ei rajane inimlikel unistustel ja prognoosidel, vaid Jumala ilmutusel ja tõotusel. Kristus on surnuist üles tõusnud! Surm ei ole meie elu lõpp ega viimane sõna meie saatuse kohta. Koos ülestõusnud Kristusega on meilgi ligipääs ülestõusmisesse ja igavesse ellu.

Kui ülestõusnud Issand ilmus oma jüngrite keskele – sinna, kus nad olid oma hirmudega suletud uste taga, siis ütles Ta neile: „Rahu olgu teile!“ Need sõnad pole igapäevane tervitus või kaunis pühadesoov, vaid elumuutva tõe väljendus. Kristus mitte ainult ei soovi meile rahu, vaid Tema ilmumine ja ligiolu loob meie südames rahu. See rahu ei ole lihtsalt relvade vaikimine või inimestevaheline kokkulepe, vaid teadmine ja kogemus, et Jumal ei jäta omasid üheski olukorras üksi.

Elame ajas, kus hirm sõja, vägivalla, hävingu ja surma ees on igapäevane reaalsus. Alles äsja saime teate, et Vaikse Nädala alguses tappis Venemaa Ukrainas Sumõ linnas raketirünnakuga 34 ja vigastas üle 100 inimese. Hukkunute seas oli ka kaks last. Paljud raketirünnaku ohvritest olid palmipuudepühal teel kirikusse. Selliste sündmuste valguses võime õigustatult küsida: “Kas rahu selles rahutus ja ebakindlas maailmas on üldse veel võimalik?”

Kristuse ülestõusmises on vastus sellele küsimusele: “Jah. Rahu on võimalik.” Kuid see rahu ei alga mitte Washingtonis, Moskvas või Kiievis, vaid meis. Rahu saab alguse meis siis, kui lubame ülestõusnud Issandal tulla meie suletud uste taha – meie hirmudesse ja kahtlustesse, vihkamisse ja ükskõiksusesse, väsimusse ja lootusetusesse – ning öelda meile nii nagu kord oma hirmunud jüngritele: “Rahu olgu teile!”

Ülestõusnud Kristus mitte ainult ei jaga meiega oma rahu, vaid Ta ka läkitab meid rahuloojatena maailma: “Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks” (Mt 5:9). Rahu tegemine tähendab otsustavat keeldumist mis tahes vägivallale, agressioonile ja sõjale kaasaaitamisest või selle õigustamisest. See tähendab sildade ehitamist erinevate inimgruppide, rahvaste ja kirikute vahel, milleks iga kristlane on kutsutud andma oma panuse.

Kallid kaasteelised! Ülestõusmispühad on võimalus ja kutse elada ülestõusmise väes. Seal, kus sina lood lepitust ja osadust, sünnib rahu. Seal, kus sina palvetad ja töötad rahu nimel, tegutseb Jumala Vaim. Seal, kus sina seisad nõrgemate, alandatute ja hüljatute kõrval neid aidates ja toetades, koidab ülestõusmise valgus. Seal, kus sina kõnnid koos ülestõusnud Kristusega oma argipäevas, saab Jumala Kuningriik avalikuks sinus ja sinu kaudu.

Soovin selleks meile kõigile õnnistatud ja rõõmurikkaid ülestõusmispühi!

+Marko Tiitus

Piiskop peapiiskopi ülesannetes