Õp Peeter Kalduri jutlus 3.07
Jutlus 4. p Nelipüha, 3. juulil 2022. a.
Apostel kirjutab: Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu“. Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas. Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. Tema päralt olgu võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
1 Peetr 5, 5 – 11
Armsad kirikulised! Apostel ütleb täie selgusega „rüütage end alandlikkusega üksteise vastu“, aga just seda me ei taha teha. Alandlik olla riigivõimu ja endast ülemate vastu, see veel kuidagimoodi läheb, alandlik olla oma abikaasa vastu, seda vähemalt vahel suudetakse, kuigi üpris sageli tekib küsimus: Aga miks ma seda peaksin?, kuid alandlik olla teiste inimeste vastu on tänapäeva isekate hoiakute ja enesekeskse mõtlemise juures peaaegu võimatu. Kuid just alandlikkust ootab Jumal, aga seda me ei suuda, järelikult tänapäevase enesekesksuse järgi jääb üle vaid Jumalat eitada ja kõrvale lükata ning oma isekusest tulenevalt käia ja otsustada. Ja paraku just seda me teeme. Aga apostel ütleb veelgi justkui meid ergutades ja julgustades: „Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; heike kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ Eks see ole ju kõige raskem või on lausa võimatu. Raske ei ole oma muret Jumala peale heita, vaid raske on alanduda Jumala võimsa käe alla, sest paljude jaoks on alandumine millegipärast väga raske. Küllap see on tingitud meie inimlikust olemusest, mille juurde kuulub enesekesksus ja iseenda ning oma mõtete kõige tähtsamaks pidamine. Apostel ütleb väga selgelt: „heitke kõik oma mure Jumala peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ Aga me püüame oma muret ise kanda ja kui me ei oska seda teha, siis võime ise haigeks jääda või koguni surra, sest me tänapäeval oleme õppinud ise kõigega hakkama saama ning ei suuda kõiki oma probleeme Jumala hoolde usaldada, kust lahendus tuleb kiiresti ja kergesti. Raske on seda öelda, aga kõikide raskete õnnetuste ja koguni oma armsa kaasinimese, abikaasa, isa või ema, õe või venna kaotuse puhul on meie esimene mõte väga isekas või enesekeskne: minult on armas inimene ära võetud, mina olen kaotanud kellegi, keda ma pidasin omaks, peaaegu enda omandiks, ma olen kellestki ilma jäänud. Kas ei ole sageli lähedase inimese surma juures, et ma tunnen seda otsekui oleks minult omand ära võetud, keegi oleks otsekui varastanud selle, mida pidasin oma igaveseks omandiks. Apostel mõistab seda ja annab meile ka ainsa lahenduse, mida paljudel meie hulgast on raske vastu võtta: asetada kõik oma lein ja mure Jumala peale, usaldada Teda, teada, et Jumal pakub parimat lahendust meie valus ja raskes kaotuses. Usaldus Jumala vastu annab kindla teadmise, et Jumala juures valitseb ülestõusmine ja igavene elu, me vajame usku sellesse. Loomulikult surm toob enesega kaasa leina, teadmine, et selles elus me enam ei kohtu nendega, keda me oleme mulda sängitanud või krematooriumi ahjus põletanud, tekitab kurbust, aga usk ülestõusmisse aitab meil seda leina võita ja edasi elada teadmises, et Jumala seatud ajal toimub igavikus taas kohtumine kõikide meie lahkunutega. Apostel ütleb: „Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.“ See tähendab, et põhjendamata või liiga pikk lein võib kaasa tuua kuradi kütkeisse langemist. Ka ei tohi igasuguseid abivahendeid otsida leina võitmiseks, ilus ja mõõduka pikkusega lein kaunistab inimest ning aitab meid kanda valu. Nagu ütleb apostel, see parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab meid ja kõiki kannatajaid leinas, valus, ebaõnnestumistes, äpardustes ja kõikides muudes sündmustes, millele me oma inimliku kogemusega ei oska seletust ega lahendust leida.
Aamen.
