Õp Peeter Kalduri jutlus Usupuhastuspühal, 31.10

Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: „Kui te jääte minu sõnasse, siis olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõe ja tõde vabastab teid.“ Nad vastasid talle: „Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas siis sina ütled: te saate vabaks?“ Jeesus vastas neile: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks. Kui nüüd Jumala Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.

Jh 8, 31 – 36

Armsad õed ja vennad Kristuses!

Me tähistame täna Usupuhastuspüha, luterliku reformatsiooni alguse aastapäeva, kui Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele oma teesid, mis osaliselt oled vastavuses tolleaegse kiriku õpetusega, aga osaliselt põrmustasid tolleaegset inimkeskset valeõpetust. Selleks päevaks peetakse 31. oktoobrit 1517.a, veidi rohkem kui 500 aastat tagasi, peaaegu 1500 aastat pärast kristliku kiriku teket ja tegutsema hakkamist, kui algristikoguduse aegsed vaidlused olid peetud ja tundus, et peavoolu seisukohtadega ei vaielda ning et kiriku õpetus on vastavuses jumaliku tõega. Ega need reformatoorsed arusaamad ei kristalliseerunud munk ja teoloogiaprofessor Lutheri juures kergesti, me räägime reformatoorsest läbimurdest, mis sisaldas endas ka nende seisukohtade muutumist, mis olid temale kui teoloogia professorile omaseks saanud ning mille muutmine oli tõeliselt raske. Ajalugu näitab, et revolutsiooni on kergem läbi viia kui reformatsiooni, mis tähendab eelkõige osade seisukohtade muutmist. Ka tänapäeval, kus hädavajalik on teatud liberaalsete ja inimkesksete seisukohtade muutmine, tundub see täiesti võimatu olevat ja selleks vajame uut Lutherit, kes suudab läbi võidelda hädavajalikud muudatused.

Eks ole ju praegusele ajale omane Jeesuseaegne mõtlemine: „Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas siis sina ütled: te saate vabaks?“ Aga just sellele mõtlemisele vastab Jeesus: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks. Kui nüüd Jumala Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.“ Kui keegi meile ütleb „Sa oled ori“, siis tekib meie sees instinktiivne vastuhakk, võib-olla seda enam, et oleme aastasadu olnud orjastatud ja praegugi on vaba inimese mõtlemine meie sees kuidagi võõras. Seda, et vabadus tähendab eeskätt enese peale vabatahtlikult võetud kohustusi ja vaba inimene on enam orjastatud ja selles „orjuses“ vajab heade tegude tegemist, selle mõistmine näib alles sammhaaval tulevat ja kasvavat, aga see on ainuke tee tõelise vabaduse poole, Jumala laste vabaduse poole.

Kui me Jumala sõna tõsiselt võtame ja seda oma elus teostame, kehtib ka meie suhtes Jeesuse ütlemine: „Kui te jääte minu sõnasse, siis olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõe ja tõde vabastab teid.“ Ma võime sageli enda kohta öelda, et me tunnetame tõde, aga miks me siis nii sageli ja nii kergesti vastu vaidleme ja sellega tõe enda jaoks tühjaks teeme ja sellega ise loobume Jumala laste õigusest ning tõest, mis vabastab meid. Ma arvan, et see on isekus ja sellega patt, kuid seda ei taha me kuidagi tunnistada, eks see enesearmastus meie sees kipub ikka võitu saama. Kuigi meil ei ole neid Jumala rahva traditsioone ja seda aastasadade jooksul Iisraeli rahva poolt omandatud õigust, kipume ikka ütlema: „Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas siis sina ütled: te saate vabaks?“ See, et me oleme Aabrahami järglased, kui me oleme seda vaid vähem kui tuhat aastat ning ka nendele, kes olid seda enam kui viis tuhat aastat, ei andnud see mingit õigust, sest enamiku nende kohta nagu paljude meist kohta, kehtib see Jeesuse sõna: Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. Patust vabanemine, see tähendab, oma patu tunnistamine, selle andeks palumine, andeksandmise vastuvõtmine ja Jumala õiguses elamine tagab meilegi Jumala laste õiguse ja sisemise vabanemise ning enesekindluse.

Soovin kõikidele teile Jumala laste õigust, mis tagab meile enesekindluse, Jumaliku armastuse teostamise ning kindlas lootuses elamise ja heade viljade kandmise.

Aamen.