Kantsel ja võidukaaregrupp

Jõhvi Mihkli kirikus paiknevad kantsel ja võidukaaregrupp pärinevad aastast 1728. Nende autoriks on hilisbaroki silmapaistvaim meister Johann Valentin Rabe.

Johann Valentin Rabe oli pärit Lüübekist. 1718. aastal sai temast Tallinna linna kodanik. Lisaks Jõhvi kirikus asuvatele teostele on ta valmistanud altari ja kantsli Haljala kirikusse, altari Rakvere kirikusse, altari Hageri kirikusse jpt.

Barokset puuskulptuuri 17. ja 18. sajandil iseloomustab vormide rõhutatud volüümsus, maaliline liikuvus, ornamentaalne rikkus. Põhiliseks ornamendiks, mida hilisbarokis kasutati, kujunes akantuse väät koos lehega. Puuskulptuuride dekoratiivsusust ja esinduslikkust täiendas külluslik polükroomia.

Kuivõrd Jõhvi kiriku kantsel ja ristigrupp on valminud Rabe töökojas ning samaaegselt, võib oletada, et ka nendega ühel ajal valminud altar võis olla sama töökoja toodang. Altari välimuse kohta kuigi palju teada ei ole. Koguteoses “Virumaa” leiab äramärkimist, et 1893. aasta kirikuvisitatsiooni kohaselt leidus kirikus “kivist müüritud altarilaud, altaripilt, mis Kristust kibuvitsakrooniga kujutas, ilma aastaarvuta, nimetähtedega K. J… ning apostlite Peetruse ja Pauluse kujud altaripildi kõrval.” Barokse altari annetajateks olid Wolter Reinhold Grünewald ja tema abikaasa Margarethe Charlotte von Kursell (vt teemat “vapid”)

Uus altariretaabel ja altarimaal paigaldati kirikusse 1900. aastal. See tõi kaasa kiriku kapitaalse siseremondi, müüriti kinni kiriku ida-poolses otsaseinas barokkaltari kohal paiknenud aken ja kirikuruumist kiriku keldrisse viiv müürikäik. Kirikukroonikast võib lugeda (1904. a): “Tänu kirikueestseisja parun Tolli (Kukruselt) väsimatule vaevale sai mõne aasta jooksul kirikule kõik uued gooti aknad muretsetud, pingistikud uuendatud, trepid koorile pääsuks pandud, nii, et meie kirik nüüd valge on ja kirikulised 100 istekohta juurde said.”

Kantsel

Jõhvi kirikus asuvat kantslit iseloomustab kõrgbarokile omane naturalistlik akantusornament, mida võib näha kantsli kogudusepoolsetel tahkudel ja kantsli kooripoolsel osal sissepääsu kohal. Kantsli sissepääsu kohal, mõlemal pool ornamenti, istuvad kullatud poisikeste figuurid.

Keerdsambad, mis asuvad kantsli nurgatahkude otstes ja kantslit toetav tugisammas on samuti omased vaid kõrgbarokile. Nii akantusornamendi kui keerdsammaste levik viitab Lõunamaise (Prantsuse, Itaalia) baroki levikule ka Eestis.

Kantsli kogudusepoolsete tahkude otstes asetsevad keerdsambad toetuvad kullatud baroksetele voluutidele (spiraalitaoliselt rullis ornamendielement) ja lõppevad korintose stiilis kapiteeliga (iluotstarbeline samba ülaosa). Kantsli sissepääsu juures, mõlemal pool ust, asetsevad kandilised poolsambad, mille kapiteeli moodustavad kahe ristatud akantuselehe vahelt välja vaatav poisikese pea.

Kantsli annetajaks oli Hedwich Sophia Müller Ereda mõisast.

Võidukaaregrupp

Koori sissepääsu kohal asetseb Rabe meisterdatud võidukaaregrupp, mis kujutab Kolgata stseeni. Grupi keskseks kujuks on ristilöödud Jeesus, temast paremal seisab Maarja ja vasakul kõige noorem jünger Johannes.

Risti löödud Jeesuse kohal on tähed „INRJ“ (lühend ladinakeelse väljendi esitähtedest – Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum, mis tähendavad „Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas“, Mt 27,37). Jeesuse all asuvad pealuu ja kondid, sümboliseerimaks tema võitu surma üle.

Võidukaaregrupp kujutab stseeni Johannese evangeeliumi 19,26-27: „Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!“ Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!“ Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.“

Kompositsiooni figuuridele on omane pooside nõtkus ja teatraalsus. Kujude ilmed on ahastavad, afektsed, ülevoolavalt on kujutatud situatsiooni traagikat. Suurt tähelepanu on pööratud kangaste voltidele. Teosest peegeldub kõrgbarokile omast ülepaisutamist, liikuvust, hoogsust, teatraalsust – poosid ei mõju loomulikena. Vastavalt tolleaegsele traditsioonile on figuurid värvitud.

Võidukaaregrupi annetajaks oli Carl Gustav von Stahlen.

Sepised

Mõlemal pool tala, millel võidukaaregrupp asetseb, asuvad baroksed sepised. Sepiste otstes on kujutatud liilia õit, kui jumalikkuse ja süütuse sümbolit.