Jumalateenistused
Jumalateenistused
Koguduse ja seeläbi kogu kristliku Kiriku keskmeks ja südameks on jumalateenistus, eeskätt armulauaga jumalateenistus. Regulaarselt armulauda pühitsedes järgib kogudus oma Issanda käsku ja tõotust, mille Ta andis pühal õhtusöömaajal, kui Ta ütles: Tehke seda minu mälestuseks! Jumalateenistusele kui liturgiale (kreeka k leitourgia – ühine, avalik töö või teenimine) on iseloomulik dialoog – Jumala ja koguduse vastastikune kohtumine. Sõna jumalateenistus on ka ise kõnekalt kahetähenduslik. Jumalateenistus tähendab nii Jumala poolt inimese teenimist kui ka inimesepoolset Jumala teenimist. Inimesed teenivad Jumalat oma tänu ja armastusega, Jumal inimesi neile andestades ja nendega kõneldes. Koguduse liikmed on Püha Õhtusöömaaja kaudu Jumalaga ja kaaskristlastega osaduses, usaldades end Jumala hoole ja kaitse alla.
Peajumalateenistused algavad meie kirikus pühapäeviti kell 15 ja kestavad umbes poolteist tundi. Kiriklike ja riiklike pühade jumalateenistuste (ja palvuste) aegu on võimalik teada saada koguduse koduleheküljelt, Facebooki vahendusel, kiriku juures olevalt teadetetahvlilt või koguduse kantseleist. Kõige parem on muidugi osaleda jumalateenistustel ja saada vahetut infot koguduse vaimuliku käest.
Jumalateenistuse kord erineb veidi, sõltuvalt vaimulikust, kes parasjagu jumalateenistust läbi viib. Õpetaja Ulvar Kullerkupp on koostanud jumalateenistuse korra vihiku, mida on võimalik võtta kirikuvanema laualt, see lihtsustab jumalateenistuse ülesehituse jälgimist ja arusaamist.
Jumalateenistustest võtab keskmiselt osa 15 – 25 inimest, suurtel pühadel kuni paarsada. Kasutatakse ja lauldakse praktiliselt kõiki lauluraamatu laule. Armulaud on igal pühapäevasel ja kirikupüha jumalateenistusel, armulaual osaleb 75 % kirikulistest. Igal pühapäeval ja kirikupühal toimub kirikus kotikorjandus, mida korjavad koguduse liikmed (korraldab kirikuvanem). Toredaks traditsiooniks on saanud koguduse liikmete õnnitlemine sünnipäevade puhul ja neile tervituslaulu laulmine.
Enne jumalateenistust on võimalik süüdata küünlaalustel eest- ja tänupalveküünlaid või süüdata küünal lahkunute mälestuseks (valida on vastavalt soovile teeküünalde ja jõuluküünalde vahel). Kõikide küsimuste korral võib kirikus pöörduda kirikuvanema poole. Mälestus-, eestpalve ja tänusoovid võib julgelt saata koguduse meiliaadressile johvi@eelk.ee, panna kantseleimaja küljes asuvasse postkasti või panna kirja koguduse kantseleis.
Kuna ingeri-soome kogudus on vähenenud, toimuvad soomekeelsed jumalateenistused umbes 2 korda aastas (vastavalt kokkuleppele).
Väljaspool kirikut toimuvad jumalateenistused veel Jõhvi Hoolekodus ja Alutaguse (Mäetaguse) Hooldekodus. Enne jõule toimuvad jumalateenistused ka teistes kohalikes hooldekodudes (sh Sillamäel).
Pikaajaliseks toredaks traditsiooniks on saanud 1. Advendiküünalde süütamised Jõhvis, Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas, Kohtla-Järvel Järve linnaosas ning Kohtla-Nõmmel.
Surnuaiapüha jumalateenistused toimuvad Jõhvi ja Mäetaguse kalmistutel.
Armulauast võivad meie kirikus osa saada leeritatud luterlased ja ka nende koguduste liikmed, kellega EELK on armulauaosaduses (anglikaanid, metodistid jt). Uue kirikuseaduse järgi piisab armulauale tulekuks ka ainult sellest, kui inimene on ristitud, kuid samas teadlik armulaua olemusest. Kui Sa ei saa veel armulauda vastu võtta, aga tahaksid siiski tulla koos teistega altari ette, siis pane altari ees põlvitades parem käsi oma südame kohale. Vaimulik ei ulata Sulle siis armulaua-andisid, vaid õnnistab Sind. Ka lapsed võivad tulla ja vastu võtta õnnistuse. Ristitud lapsele, kellele vanemad on selgeks teinud armulaua olemuse, võib vaimulikult paluda armulaua jagamist. Sel juhul jagatakse lastele armulaualeiba.
Kui koguduse liikme tervis ei võimalda üles altari juurde minna (meie kirikus on trepiastmed), tuleb õpetaja vajadusel armulauda ka alla kirikusaali jagama.