Muu inventar

Kiriku inventarist on kõige vanem ja väärtuslikum 1652. a dateeritud armulauakarikas, mis on valmistatud Tallinna kullaseppmeistri Johann Hermundt´i poolt. Johann Hermundt oli Dortmundist pärit barokkmeister, sai Tallinna kodanikuks 25.11.1642, oli 1656-1657 kullassepaameti vanemmeister. Aastal 1657 suri katku tagajärjel ning maeti 3.08.1657 Niguliste kirikusse kivi nr 51 alla. Karikas oli koguduses kasutusel igapäevaselt, seoses muuseumi valmimisega on eksponeeritud krüpt-kabelis. Armulauakarika jalal on 2 vappi: ühe vapi juures on tähed I.F.P ja teise juures E.L. Vappide all on aasta 1652.

Pateen (armulaua leibade taldrik) ja armulauakarikas on valmistatud Narvas kullassepp Heinrich Vonne töökojas. Heinrich Vonne on sündinud 1712. aastal Kaasanis. Tema vanemad Narva kaupmees Philipp Johann Vonne ja Sophie Scade olid Venemaale vangi viidud. Heinrich Vonne sai Narvas meistriks aastal 1742, suri 1783.

Hõbedast armulauakann on aastast 1907, ühel küljel on pealkiri: “der St. Michaelis Kirche zu Jewe gewidmet zur Erinnerung an die gnädige Bewahrung in Lebensgefahr am 29 Juli 1907.” Teisel küljel on graveeritud krahv Stackelbergi vapp. Kannu kinkija on krahv Reinhold Stackelberg Pagarilt.

Hõbedast ristimistaldrik kirjakohaga Mk 16,16 on ostetud Berliinist prof Theodosius Harnacki (1816-1889) poolt.

Kiriku altaril asub suur krutsifiks (85 cm kõrge).

Altaril asuvad ka kaks suurt hõbetatud kolmeharulist (kõrgusega 68 cm) laualühtrit (küünlajalga), kingitud kogudusele aastal 1856 Kukruse mõisavalitsuse poolt ning on uuesti hõbetatud. Ääre all on tekst: “Patusse leppimise perrast 1855 septembri kuus.”

Samuti on kasutusel veel viis küünlalühtrit, milledest kaks olid Mäetaguse palvemajas kasutusel kuni selle sulgemiseni ja peatse mahapõletamiseni nõukogude ajal.

Kogudusel on kaks armulauakomplekti. Praegu kasutatav suurem armulauariistade komplekt on uus (1980- ndatest aastatest) ning täidab täielikult koguduse tänapäevaseid vajadusi.