Kirik tuleb inimese juurde erinevate kiriklike talituste kaudu. Need talitused toovad inimeseni Jumala abi, toe ja õnnistuse nii elu rõõmudes kui muredes.

Kui Teil on küsimusi ametitalituste kohta või soovite üksikasjalikku informatsiooni, helistage julgesti või tulge koguduse kantseleisse.

Luterlikus kirikus on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud märkidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Sõna “sakrament” tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet.

Ristimine

Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” Mt 28:18–20.

Ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Mitte keegi ei ole ristimiseks liiga noor ega liiga vana. Ainult ristitud inimest saab pidada kristlaseks ja kiriku liikmeks. Lapse ristimise soovitavaks eelduseks on see, et vähemalt üks vanematest oleks ristitud ja leeritatud ning soovitatavalt oleks vähemalt üks leeritatud ristivanem. Kui vanemad või potentsiaalsed ristivanemad on ristimata ja leeritamata, siis tuleks neil kindlasti tulla koguduse õpetaja vastuvõtule ning kokku leppida leeritundide ajad.

Tavaliselt toimub ristimine kirikus, soovi korral saab ristimistalitust läbi viia ka krüpt-kabelis. Eranditena on võimalik last (ja ka ristimata täiskasvanut) ristida kodus ning erakorralistel juhtudel ka haiglas. Täiskasvanu ristimine on ühendatud leeriõnnistamisega. Inimest ristitakse vaid kord elus. Ristimine kehtib ka siis kui inimene oma ristimist ei mäleta ning seda pole võimalik ka koguduse meetrika- ja personaalraamatutest kontrollida. Siis on võimalik läbi viia tingristimine.

Kui vanematel, ristivanematel või ristitaval täiskasvanul on kaelarist (koos ketiga), õnnistab õpetaja selle ja asetab kaela.

Armulaud

Armulaud on luterliku kiriku teine sakrament. Armulaud on sakrament, milles inimene pühitsetud armulaualeiva ja -veini kujul vastu võtab Jeesuse Kristuse ihu ja verd. Armulaud on erinevalt ristimisest mitmekordne sakrament ja sellest on soovitatav osa võtta nii sageli kui võimalik. Armulaud annab inimesele elu ning toetab kristlast tema igapäevasel eluteel. Ristitud laps võib tulla armulauale koos oma vanemate või ristivanematega, kui talle on selgitatud armulaua tähendust. Jõhvi kirikus on armulaud kaetud igal pühapäeval ja iga ristitud kirikuliige on sinna teretulnud.

Leer

Leer (saksa k. lehren ‘õppima, õpetama’ ) tähendab aega millal õpitakse tundma kiriku- ja usuelu põhitõdesid. Selline õpiaeg on eelnenud läbi kogu kiriku ajaloo täisealiste ristimisele ja konfirmatsioonile. Meie kirikus on leeriõpetuse aluseks Piibel ja luterliku kiriku rajaja Martin Lutheri „Väike Katekismus“, mis annab ülevaate ristiusu kõige tähtsamatest õpetustest (uskumisest, sakramentidest, palvest jne). Samuti leeriõpik täiskasvanutele „On seal keegi?“, õpitakse tundma 10 käsku ja jumalateenistuse põhikorda.

Konfirmatsioon (ladina k. corfirmatio ‘kinnitamine’ ) on nn. leeriõnnistamine. Konfirmatsioon tähistab ristimise kinnitamist. On olnud traditsiooniks, et täisealine inimene tunnistab leerijumalateenistusel kogu koguduse ees oma lapsepõlves vanemate poolt soovitud ja toimetatud ristimist. Samas ta tunnistab aga ka oma usku Jumalasse ja selle kiriku, kus ta konfirmeeritakse, oma kirikuks. Nüüd on üsna tavaline, et leerikooli tuleb täiskasvanud ristimata inimene. Leeri tulijast, kel kursus läbitud, saab pärast ristimist (kui ta pole varem ristitud) ja leeriõnnistamist koguduse täieõiguslik liige. Leerikooliga liitumiseks tuleks ühendust võtta koguduse kantseleiga. Kokkuleppel õpetajaga on võimalikud ka eraleerid.

Laulatus

Kiriklikul abielu sõlmimisel tõotavad mees ja naine teineteist armastada ja austada kuni elu lõpuni. Abielu püsimine ja õnn rajanevad abikaasade vastastikusel ennastsalgaval armastusel, mõistmisel, teenimisel, andestusel ja meeleparandusel.

Laulatamiseks on vaja, et nii mees kui naine oleksid luterliku koguduse täieõiguslikud liikmed. Laulatuse sooviga peaksid mõlemad osapooled tulema koguduse õpetajaga vestlema. Loomulikult võiksid ka need koguduse liikmed, kes on aastaid või aastakümneid elanud ilmalikult registreeritud abielus, oma abielu (näiteks registreerimise ümmargusel tähtpäeval) laulatada. Selleks ei pea korraldama suurt pidu. Võib tulla kahekesi või mõne külalisega, tänada altari ees Jumalat kõige hea eest, mis olnud ja paluda õnnistust sellele, mis ees. Võimalus on tähistada ka laulatuse tähtpäevi altari ette tulemisega ja õnnistuse saamisega. Tavaliselt toimuvad laulatused kirikus, kuid soovi korral on võimalik toimetada ka vabas looduses, kodus jne.

Õnnistamine

Kodu õnnistamine on vaimulik talitus, millega kodule ja lähedastele palutakse Jumala õnnistust ja kaitset. Õnnistada võib ka koolimaju, tööruume, hooldekodusid, lippe jms. On traditsioon, et lõikustänupühal õnnistatakse kirikus lõikusande ja küünlapäeval küünlaid.

Kodune armulaud

Koduse armulaua soovist saavad koguduse liikmed teada anda kas koguduse kantseleisse või otse koguduse õpetajale. Ka siis, kui koguduse liige ei saa enam tulla kirikusse, ei tohiks ta ometi armulauast kõrvale jääda. Vähemalt üks kord aastas võiks iga luterlane osa saada sellest sakramendist. Koduse armulaua võimalust kasutati aastate eest sagedamini, tihti arvatakse, et õpetaja on väga hõivatud ning pole kodukülastuseks aega. Julgustame mõtlema oma lähedaste peale ning seda võimalust kasutada.

Erapiht

Piht on hingehoidlik talitus, millel inimene tunnistab vaimuliku juuresolekul Jumalale oma eksimused ja võtab siira kahetsemise korral vaimulikult vastu pattude andeksandmise. Me kõik oleme alles teel täiuse suunas, oleme patused ja ekslikud ning seetõttu vajame kõik andekssaamise kogemust. Kuigi igal jumalateenistusel toimub ka ühispiht, siis erapiht võimaldab ennast sügavamalt läbikatsuda ja saada väga isiklik ja lähedalt puudutav andestuse kogemus. Lisaks sellele on erapihi eel või järel võimalus pikemaks hingehoidlikuks vestluseks. Erapiht toimub kirikus ning kindlasti eelneval kokkuleppel koguduse õpetajaga. Kehtib pihisaladus, vaimulikku võib julgelt usaldada.

Haigete ja surijate võidmine

Inimesel, kelle kirikusse pääsemine on haiguse, vanaduse, puude või mõnel muul põhjusel raskendatud, on õigus ja võimalus kutsuda vaimulik enda juurde palvetama ja armulauda jagama. Haiguse korral võib armulauaga seoses teostada ka võidmise ehk salvimise talitust. Tegemist ei ole nn viimse võidmisega surijale, vaid palvega haige tervenemise pärast. Surija puhul liitub talitusega palve rahuliku ja õndsa lahkumise pärast. Meie koguduse praktikas kasutatakse haigete ja surijate võidmist küllatki harva, kuid julgustame vajadusel kindlasti koguduse õpetaja poole pöörduma.

Matusetalitus

Kristlik matusetalitus on hüvastijätt lahkunuga lootuses kord Taevases kuningriigis taas näha. Matusel palutakse rahu lahkunu hingele ning tröösti ja lohutust leinajatele Jumalalt, meie Loojalt. Kiriklik matusetalitus on hingehoidlik, lohutav ja toetab leinajaid.

Matusetalitust on võimalik läbi viia nii kirikus kui ka tavandimajades (sealhulgas Jõhvi Tavandimajas- krematooriumihoones). Arvestama peaks lahkunu viimse sooviga, loomulik peaks olema see, et koguduse liige saadetakse ära kirikust. Vanaks traditsiooniks oli, et matusetalitusele eelnes eelmisel õhtul kirstupanek, matuse päeval toimus enne kirikus toimuvat matmist ka kodunt ärasaatmine. Tänapäeval toimub sageli vaid matusetalitus kirikus ja muldasängitamine kalmistul. Mõnikord arvatakse ekslikult, et õpetaja ei ole nõus tulema matusetalitust läbi viima tavandimajja ja krematooriumihoonesse. Juhul kui ärasaatmisele järgneb tuhastamine, toimubki sageli matusetalitus just tavandimajas. Kirikuhoones on võimalik pidada ka urnimatuseid. Õpetajat on võimalik kutsuda ka (urni)matusele ja urni sängitamisele kalmistul. Matusetalitusele järgneval pühapäeval mälestatakse lahkunut jumalateenistusel. Mälestada võib ka ilmalikult maetuid. Õpetajat võib kutsuda ka ilmalikult maetud inimese hauda õnnistama.

Kui matusetalituse läbiviimise kohta on küsimusi, palume julgelt pöörduda koguduse kantseleissse või õpetaja poole.

Hingehoidlikud vestlused

Hingehoidlikuks vestluseks pöörduge palun argipäeviti koguduse kantseleisse ning pühapäeviti enne või pärast jumalateenistust koguduse õpetaja poole (aja kokkuleppimiseks). Argipäeviti on koguduse õpetaja reeglina koguduse kantseleimajas ning kiirete küsimuste ja probleemide korral on võimalik koheselt tema poole pöörduda.